Loodusega pole mõtet võidelda, aga tähelepanekuid ikka teha võib. Kui tavapäraselt saavad mesilased aprilli keskel juba pajukorjele, siis sel aastal on nii, et meie kandis mõned pajud praeguseks, st aprilli lõpuks, küll õitsevad, aga ilmad on liiga külmad, et päikeselapsed saaksid korjele lennata. Samas oli kuulda, et Valga- ja Võrumaal olid aprillialguse soojalaines sündinud koguni nektaritoomise aprillikuised rekordpäevad. Pajusid kasvab Eestis 22 liiki ja temperatuurid on piirkonniti erinevad. Meie piirkonnas näitas ilmavana eelmisel nädalal veel kümnekonnaks päevaks lund ja lörtsi. Read more
Mis saab, kui anda mesinikule sidruneid?
Mesilas läheb tempo aina kiiremaks. Aprilli algus on viimane aeg veel teiste mesinikega näost näkku kohtuda ja ennast täiendada. Kahju, et sel laupäeval sattusid kaks üritust kokku – oli nii Mesinike Liidu teabepäev Türil kui meejookide valmistamise õpituba meetootjatele Olustveres. Joogid meelitasid vastupandamatu jõuga enda poole – aga olgem ausad, ma poleks kuhugi jõudnud, kui mu mesilasse ei oleks nädalavahetuseks abiks jäänud asjalikke Olustvere praktikante. Read more
Söödakontroll
Tänavu on mitme mesinikuga rääkides kuulda olnud, et perede söödatarvidus olnud keskmisest suurem. Ka meie mesilas on see nii. Eriti kehvasti on talvitunud väikesed pered. Tegin eelmisel sügisel katse tuua üle talve need mesilasemad, keda ma suve jooksul ära vahetada ei jõudnud – panin nad iduperedes talvituma, kahel korpusel, 4 + 4 Farrari raami üksteise peal. Nüüd on katse tulemus käes – taolisel neljaraamilisel on talvitumine kehv. Järelikult peab varuema pered sügiseks nii suureks saama, et saab nad talveks suuremasse korpusse tõsta. Juba 6-raamilisel (st 6 + 6 Farrari raami) on suurem tõenäosus ellu jääda. Kõige parem on talvitumine 10raamilises peres, st 10 +10 Farrari raamil. Read more
Praktikandid ja põhjavahetus
Kui eelmisel kevadel vahetasin põhju 25. märtsist 3. aprillini, siis sel aastal olen varasem. Põhjavahetus algas meil 16. märtsil. Ühelt poolt on see seotud ilmaga – korpustarude põhjavahetuseks eelistangi sellist temperatuuri, nagu laupäeval oli: 4–5 kraadi. Siis ei lenda mesilased veel välja, püsivad kärgedel. Kui vahetamine jääb soojema peale, on mesilased juba põhja peal, et ise sodi välja vedada. Read more
Rähnid ees, hiired ja nugised järel
Tänavu on meie mesila avastanud nugised. Tarusid on lõhutud mitmes grupis. Panen tähele, et looduses tehakse koostööd: kõigepeal toksib rähn taru külgedesse augud – sinna käeõnarustesse, kus sein kõige õhem -, siis närivad hiired augu suuremaks ning seejärel tulevad nugised ja teevad august ukse, millest mahub sisse ronima. Ilmselt on siin olulised ka lõhnad, mis rähni raiutud aukudest kutsuvalt välja pääsevad. Lõhnab toidu järele! Read more
Mesilas asus tööle isehakanud ventilatsioonimeister
Tänavu nägin mesilasi tarude ees esimesi lennutiire tegemas pühapäeval, 25. veebruaril. Oli 6–7 soojakraadi. Osaline puhastuslend oli ära olnud juba varem, lumi tarude ees määrdunud. Tegin söödakontrolli, panin iduperedele kandipakid peale ja paarile suurele ka. Oli ka neid peresid, kes olid talve jäänud – mõni nälja pärast, kuigi sügisel said kõik korralikult süüa.
Võibolla on siin oma põhjus rähnidel – mu kodulähedase grupis olid rähnid teinud korraliku töö. Olin siia talvituma toonud 80 taru, enamikul neist on nüüd rähni tehtud augud sees. Ütleme nii, et isehakanud ventilatsiooniinsener tegi tarudele täiendavad ventilatsiooniavad, aga projekt on mesinikuga kooskõlastamata jäetud! Read more
Igale meesõbrale isiklik mesinik
Meeturg on mitmendat aastat keerulises seisus. Postimees Maa Elu küsis kommentaari kriisiloole ja palus arutleda teemal, kuidas saaks tarbija mesinikke toetada. Minu vastus sai selline:
Igal meesõbral võiks olla oma isiklik mesinik
Andres Tamla, Eesti Mesinike liidu juhatuse liige
Eesti mett on ikka otse mesinikult ostetud, nii on kõige lihtsam nii mesinikul kui ka meesõbral. Ühelt poolt on püsivad kliendisuhted kinnitus mesinikule, et ta pole oma tööd ilmaasjata teinud ning mesi on endiselt oodatud kaup, teisalt annab usaldussuhe mesinikuga tarbijale kindluse, et mesi on ehtne ja kodumaine. Ei tasu ka peljata, nagu oleks poemesi kättesaadavam kui oma mesinikuga kaupa teha – paljud mesinikud toovad tellitud mee koju kätte, saada ainult sõnum.
Isegi kui ei leidu teaduslikku alust väitele, et inimese organismile sobib kõige paremini toit, mis on kasvanud tema kodukohast mõnekümne kilomeetri raadiuses, siis selles ei kahtle küll keegi, et kohalik toit on lühikese tarneahelaga ja keskkonnasõbralik. Eestis on säilinud liigirikas loodus ja meie mesi on selle parim kinnitus – vastupidi paljudele muu maa metele on Eesti mesi paljude õite külluslik kooslus. Mitmekülgne toidulaud mõjub ka mesilaste tervisele hästi.
Eesti mesi on hea! Mee kohta loe lisa mesinike liidu tarbijalehelt www.mesionhea.
Põhiloos andis intervjuu Mario Kalvet, lugu ilmus 29.02.2024 ja on leitav siit.
Kuidas karu Läänemaal ringi käis
Sel kevadel jõudis karu Mesikuma mesilagruppides maiust otsimas käia lausa viiel korral. Külaskäigud toimusid kolmes erinevas grupis ja neljal korral sai ta peredest mee ka kätte.
Tundub hea karuaasta olevat, viskasin tuttavatele nalja, kui mõmmik aprilli lõpus juba teist korda mu mesilagrupis külas oli käinud. Aga kui see toimus taas ja järgmises grupis, siis naljatuju enam polnud. Tõmbab silma niiskeks küll, kui oled panustanud ja hoidnud oma grupid korras, tublid ja töökad ning siis näed sellist kaost.
Tänavuste karurünnete juures olid minu jaoks tähelepanuväärsed kaks asjaolu: esiteks käib karu mesilas külas tavaliselt aprilli lõpus – mai alguses, seekord aga jätkus käike mai keskpaigani välja, ja teiseks oli rüüstatud gruppe, mis asusid üksteisest eemal. Viimane viib mõttele, et karusid käis mul külas mitu. Read more